27. jaanuaril tutvustas Apple maailmale iPadi, mis pidavat revolutsioneerima arvutimaailma. Seade sai koheselt ka kriitika osaliseks, seda nimetati kasutuks ja mõttetuks ning pelgalt suurendatud iPhone’ks. Arvan, et kriitika pole õigustatud, kuna iPad pakub kasutajale terve rea kasulikke funktsioone.
Yay life!
Iga liiga vajab oma superstaari
Saksamaa Bundesliga on viimastel aastatel Inglismaa, Hispaania ja Itaalia sabas sörkinud. Vahepeal langeti UEFA koefitsientide järgi ka Prantsusmaast tahapoole ning vaadati hirmuga, kuidas Rumeenia lähemale rühkis. Nüüd on oma neljas koht tagasi võideldud ning ähvardatakse juba Itaalialt ära võtta nende neljandat Meistrite Liiga kohta.
Viimati oli Bundesliga Euroopa number üks üheksakümnendate alguses. Siis loovutati oma koht Serie A-le (kes omakorda loovutas selle varsti La Ligale ja too omakorda Premier League’le). Veel üheksakümnendate lõpus ja uue sajandi alguses olid Saksa tiimid Euroopas aga täiesti arvestatav jõud: Meistrite Liiga finaali jõuti 1997, 1999, 2001 ja 2002. Pärast seda on enamasti piirdutud veerandfinaaliga või veelgi vähemaga.
Top 6 halvimat Rate.ee klooni
Ükskord elus tuleb igaühel kord mõte teha oma suhtlusportaal. See on paratamatu, nagu piimahammaste väljalangemine või õlised juuksed Hannes Võrnol. Enamikul meist läheb see kiiresti üle, me mõtleme, kuidas selline asi sai ülse pähe tulla ja lööme karistuseks endale rusikaga näkku. Mõningatel see paraku ei lähegi üle ja nad tahavadki oma portaali teha. Paraku pole see tegelikult nii lihtne. Aga alati saab ju ka juba toimivat asja kopeerida!
Jah, mõnel tulebki mõte, et ,,kopime reidi source-code’i ja saame rikkaks! LOL!” ning nad isegi arvavad, et see on päris hea mõte. See on ju loomulik, sest a) on tegemist juba ennast tõestanud äriprojektiga ning b) ei pea kopeerimisel oma ajurakke pingutama. See on täiesti lollikindel!
Kas ajakirjandus saab olla liiga vaba?
Ma ei mõtle siinkohal tsensuuri või muud sorti riigipoolset piiramist. Pigem seda, kuidas ajakirjandus ise ennast piirama peaks. President Ilves on juba varem öelnud – ja tegi seda ka uuesti-, et Eesti ajakirjandus imeb.
Eesti ajakirjanduse kvaliteet on viimastel aastatel kõvasti alla käinud. Inimestel on küll õigus saada teada kõigest, aga kas inimesed ka vajavad ja tahavad kõigest teada saada? Kas ma tahan teada, et David Beckhami haarati genitaalidest või kui palju maksis Evelin Ilvese uus naeratus?
Twitterrific
Iga vähegi edukas välismaine projekt toob paratamatult kaasa ka Eestimaise koopia. Selles ei pruugi olevat midagi halba, kui kodumaisest variandist ka kasu on. Näiteks on alati parem teistega suhelda eestikeelses foorumis.
Niisamuti on ka twitteril eestimaised kloone: twest ja bizi. Tegemist on põhimõtteliselt copy-paste versioonidega twitterist. Kui jätta kõrvale fakt, et twitter on suurim bullshit mida inimaju on välja mõtelnud alates AquaSkipperist, ning planeetide soodsa asetuse tõttu tekib tõesti tahtmine oma tegevusest teistele säutsuda, tekib küsimus, miks ma ei võiks seda teha siis juba originaalis, vaid peaksin tegema koopias. Eriti veel, kui koopial pole tegelikult mitte mingit eelist originaali üle. Isegi slõuganid on vaid ingliskeelest maakeelde tõlgitud. Seega pole loojad oma ajusid just kuigi palju pingutanud.
Manchester ja ameeriklased
Manchester United on maailma tulusaim jalgpalliklubi ning mängib maailma tulusaimas liigas. Seetõttu on tegemist ka atraktiivse klubiga investorite vaatepunktist. Enne 2005. aastat oli ManU börsil ning aktsiahind oli nõnda kõrge, et ülevõtt tundus ebatõenäoline. Juunis 2005 see aga juhtus. Mis eriti hull: ostja oli ameeriklane.
Malcolm Glazer ei ole aga Abramovich või araablane, kes otsib omale mänguasja. Malcolm Glazer on ärimees. Ning ta ostis maailma tulutoovaima klubi selleks, et veelgi rikkamaks saada.
Paraku polnud isegi temal piisavalt vabu vahendeid, et kogu lõbu omast taskust kinni taguda. Seetõttu pidi ta võtma suuri laene. Need laenud tagas ta suures ulatuses Manchester Unitediga. Seega, mitte et punaste kuradite fännid ameeriklast veel vähe vihkaksid, siis nüüd on klubi ka kõrvuni võlgades.
Suhtlusvõrgustikusõjad
Internet pakub suurepärast meediumit oma ideede elluviimiseks. Mõnikord ei pea sinu idee olema isegi mitte esimene, vaid ehk ainult natuke parem või huvitavam juba olemasolevast. Heaks näiteks on tuhanded suhtluskeskkonnad internetis. Lausa hämmastav on tempo, mille jooksul teatud keskkond võib saada turuliidriks ja siis hakata vaikselt kaduma. Orkut on enamikele välismaalastele juba ammu surnud ja [...]