Keegi meist ei taha, et televiisorist liiga palju reklaame tuleb. Mõnikord on reklaamipausid isegi niivõrd pikad, et unustan ära, mis filmi või saadet parasjagu üldse vaatasin. Aga ehk see on hoopis halva ja igava saate tunnusmärk.
Samas saame ka aru, et tasuta televisiooni puhul peame igast Dosiate ja Calgonitige leppima. Igatahes oleksid inimesed kindlasti tolerantsemad reklaamide suhtes, kui marketingigurud ei eeldaks pidevalt, et vaatajad on idioodid. Tõsiselt, kas mõni naine kannab pidevalt Perwoll Black Magic’ut oma käekotis, juhuks kui sellega on vaja mõnikord seltskonnas ärbelda. Kui tihti oled sina kedagi vaadates mõelnud, et tal on vist uus kampsun, kuna värvid on nii säravad? Minu puhul on selliste juhtude arv igatahes nulli ringis. Pealegi kõlab selle toote nimi nagu mõni mustanahaline pornonäitleja.
Samamoodi nende Actimeli reklaamidega, kus poola näitlejatele on halvasti eestikeelselt peale loetud. Vaevalt, et keegi on sellest Danone’i produktist niivõrd teadlik, et võiks sõpradega rääkides spontaalselt ette lugeda selle toitaineväärtusi ja kuidas see sinu seedimist parandab? Kujutate ette mõnd sellist situatsiooni päriselus?
- Oijah, ma olen nii väsinud.
- Sa peaksid proovima Actimeli see parandab seedimist ja annab uut energiat. * Võtab kotist Actimeli*
- Aga miks just Actimel, kui on ka teisi jogurtijooke?
- Sest Actimel on kliiniliselt testitud enam kui kahekümnes….
- MIS SUL VIGA ON?!
Seega miks ei võiks teha rohkem elulähedasi reklaame, millega ka vaatajad paremini suhestuda suudavad, nagu näiteks see kondoomireklaam: