Albumid, mida ma ei ole kuulanud: Justin Bieberi My World 2.0
On raske leida sõnud, mis õiglaselt seda Kanada poppsensatsiooni kirjeldaksid. Andekas, nägus, mehine, stiilne – kõik see teda ei iseloomusta. Kuid sellegipoolest on teinud see alles roheline noormees – kel kõrgem hääl, kui seitsmeaastasel tüdrukul, kellel jalg muruniiduki alla kinni jäänud – uskumatu võidukäigu muusikamaailmas.
Vaid mõni aasta tagasi oli Justin suvaline tropp, tõenäoliselt kuskilt külmast Kanada kalurikülast. Tänaseks pole suurt midagi muutunud, küll aga on tal suur alaealiste trussikute kogu. Samuti ei ole suutnud veel keegi talle klaasi kontseptsiooni selgitada.
My World 2.o on tegelikult tema debüütalbum, sest My World oli hoopistükkis EP. Igatahes on MW2 juures teiste seas käe külge pannud ka Usher ja The Dream. Üle maailma on albumit müüdud juba üle viie miljoni eksemplari, mis plaadifirmale on sisse toonud üüratu hunniku raha, millest Bieber ise on endale saanud vähemalt sada taala, arvestades, missuguseid lepinguid plaadikompaniid selliste plastikartistidega sõlmivad.
Tuntuim lugu albumilt on vististi Baby, mida ka mine olen raadiost taluma pidanud ning mistõttu ma kogu albumit kuulata ei julgegi. Sest kui juba sita sisse astud, siis ei topi sa sinna veel ka kätt sisse, et näha, kui suur hunnik see õigupoolest on. Samuti ei saa ma aru, miks peaks mõni kuueteistaastane imikutest laulma, aga noh, igaühele oma. Albumil on ka õige mitu duetti, vist selleks, et omaenda andetust varjata.
Igatahes annavad kriitikud albumile mingil seletamatul põhjusel koguni positiivseid hindeid. Samas arvavad ka Pitchfork’i töötajad, et nende poolt kuulatav muusika on maailma parim.
Kanadalasena pean utlema, et Justin kulmast kalurikulast kull parit ei ole. Ontariost kull. Ja me siin paris tsiviliseeritud ikka :). Ise ta fann ei ole, kuid kui leidub tuhandeid, kes ta laule naudivad, siis millegi poolest ta ikka seda vaart on.