Liiga keerulised filmid
Mitmed filmindusega seotud isikud kartsid, et suve üks oodatumaid filme, Algus, on keskmise kinoskäija jaoks liiga keeruline. Siiski ei tundnud ma end pärast kinosaalist lahkumist just kõige lollemana. Samas annab see ka aimu, mida filmitööstus peab silmas “keskmise kinoskäija” puhul:
Madalam kui muru
Algus on film “unenäoröövlitest”, kes suudavad inimeste mõtteid varastada, kui nood magavad ja und näevad, kasutades selleks mingit tobedat riistapuud, mille päritolu ja toimimismehhanismi keegi ei selgitanud. “Alguse” all (Inception) mõistetakse algidee juurutamist ehk täpselt vastupidist protsessi varastamisele. Selleks tuleb laskuda inimese alateadvuse sügavaimatele tasanditele. See toimib nii, et inimene pannakse unes veelkord magama ja und nägema, mis teeb kogu kupatuse veelgi nõdrameelsemaks. Nagu viimasel ajal tavaks jäeti filmi lõpp jällegi lahtiseks, et filmihomod saaksid vaielda, kelle “teooria” õigem on. See kaaluta olekus kaklustseen oli ka päris lahe. Filmis löövad kaasa Leonardo DiCaprio, Michael Caine, see kutt viiesajast päevast, mingi jaapanlane ja too prantsuse tšikk.
Filmil oli küll üsna ambitsioonikas süžee, kuid mitte midagi sellist, millest üks vähemalt poole töötava ajuga inimene ei suudaks hoomata. Seevastu kardan, et DiCaprio läheb ka ise peagi hulluks, kui veel mõnes sellisel mindfuckis kaasa teeb.
