Apple on iTunes 10-ga eksinud tunnustatud põhimõtte – kui see töötab, ära nussi sellega – vastu.Peale selle, et uue iTunes’i logo on erakordselt kole (millega pika peale siiski ära harjub) on ka programm ise evolutsiooniredelil mitu astet madalamale asunud.

iTunes 9 toimis minu jaoks suurepäraselt, 10-ga on tekkinud aga mitmed probleemid.

Esiteks on ta käivitamisel aeglane ja erakordselt kapriisne, nagu emakaru on vihane pärast talveunest äratamist. See polekski vist nii hull, kui ma ei peaks seda nurisünnitust pidevalt taaskäivitama, kuna vastasel juhul pole ta nõus uusi lugusid, filme vms lisama.

Teine lahe nipp on see, et iTunes kustutab iPhone’lt ja iPadilt arvutiga sünkroniseerimisel neilt uued rakendused ära, misjärel neid peab uuesti hakkama App Store’st tõmbama. Ka selle vastu aitab vaid piinarikas taaskäivitus.

Täna arvas iTunes aga, et hullult naljakas oleks, kui muudaks library’s olevate lugude failide asukohtade nimetused ära. See on küll kergesti kõrvaldatav, aga ikkagi eelistaksin programmi, mis ei käituks nagu mõni emane päevade aegu.

Eile pani Apple oma kodulehele üles sellise reklaami, lubades midagi suurt. Nagu näha, pidi see olema päevaks, mida lihtsurelikud enam kunagi ei unusta. Spekulatsioonid ulatusid pilvepõhisest iTunes’st esimese kontaktini maaväliste olenditega.

Kella viie ajal sai müsteerium ka lahenduse: Biitlid jõudsid iTunes’i! Jep, Apple’i arvates on erakordselt tähsaks päev, mil saad legaalselt tõmmata 40 aastat tagasi laialiläinud bändi loomingut oma arvutisse, kuigi suure tõenäosusega on sul juba kõik lood mingil kujul olemas! Hea küll, digitaalses versioonis saab Beatles’t soetada tõesti esmakordselt. Sellegipoolest on pigem tegu sündmusega, mis enamikul inimestel juba praegu on meelest läinud. Ei saa ju ka väita, et Fab Four’i loomingut varem kätte saada polnud võimalik.  

Apple’i ja Beatles’i ajalugu ulatub aga tükk maad kaugemale, kui tänane päev. Nimelt on aastakümneid peetud lahingut Apple’i kaubamärgi pärast. Biitilid asutasid plaadifirma Apple Corps 1968. aastal, Jobs ja Wozniak arvutifirma Apple Computers 1976. Kumbki pool nimest loobuda ei soovinud, kuna nii Liverpooli poistele kui Steve Jobsile ikka hullult meeldivad õunad.

1981. aastal jõuti isegi kokkuleppele, et Apple Computers ei sisene muusikaturule. Cupertinolased otsustasid sellele kokkuleppele 2003. aastal aga kõrge kaarega kuseda, kui avasid iTunes’i muusikapoe ja tõid turule iPodi. Apple Corps kaebas arvutitegelased jällegi kohtusse, kuid seekord jäid kaotajaks.

Vaatamata erimeelsustele, on Steve Jobs tegelikult suur Beatles’i fänn ning peab neid isegi oma ärimudeliks. Mistõttu on tema jaoks kahtlemata tegemist olulise päevaga ning Californias ei hakka keegi vaidlema selle üle, mida Steve ütleb. Ehkki antud juhul vist pingutati veidi üle.

Sellegipoolest tasub vaadata Biitlite esimest kontserti Ameerikamaal, Washington Coliseumis.

Kõik, kel olemas iPhone, iPod või iPad, teavad seda tunnet, kui App Store’s ringi mütates ei oskagi nagu midagi valida, sest kõik rakendused tunduvad lahedad ning igaühe puhul mõtled, et just see kübeke ongi olnud täiuslikust õnnest puudu. Seejärel kaalud, kas asi on ikka 79 eurosenti väärt. Lõpuks laed rakenduse siiski alla ning see leiab kindla koha su masinavärgil. Või kahetsed selle allatirimist ning küsid endalt, kuidas aru ei saanud, et tegemist on täieliku jamaga ning haud arendajale kättemaksu.

Apple’i rakenduste poekeses on juba üle 250 000 app’i. Isegi, kui kõik peerurakendused välja arvata, jääb alles ikkagi üsna suur arv. Ja kõik nendest ei ole kõige õnnestunumad.

Esmalt on olemas rakendusi, mis on täiesti ebapraktilised. Näiteks kurikuulus I am Rich, mis ei teinudki mitte midagi peale kalliks olemise. Rakendus maksis 999 dollarit ning oligi mõeldud vaid oma jõukuse näitamiseks. Sellegi korjas Apple mõne päeva pärast poest maha, kuna mõni idioot arvas, et tegemist on lihtsalt naljaga ning ostiski selle. Nali lõppes, kui oma iTunes’i arve kätte sai.

Samuti on raske aru saada mitmetest kellaprogrammidest iPadile, mis teevadki tahvelarvutist tavalise lauakella. Esiteks on iPadil endal täiesti töötav kell juba olemas, teiseks võiks eeldada, et enamikel iPadi-omanikel on oma elamises vähemalt üks seade, mis samuti kella näitab. Tõsi, iPadil puudub alarmkell, ent ometigi jõudsid inimesed ka enne seda õigeks ajaks tööle.

Samas on olemas mitmeid kasutuid rakendusi, mida sellegipoolest hulgaliselt alla laetakse. Näiteks iBeer – mis teeb iPhone’st virtuaalse õlleklaasi-, virtuaalsed välgumihklid või virtuaalne kalatiik. Kõik need on täiesti tarbetud ning nende ainuke eesmärk ongi iPhone’i/iPadi võimalusi demonstreerida, et sõprade ees tuusata saaksid.

Ja kui ma seda kallutan, siis jookseb õlu mulle suhu! Näete, jah?! Hahaha

Kui mina oleksin rakenduste arendaja, looksin Üllatusmuna rakenduse. See oleks selline, et kasutaja ei tea, mis teda rakendust avades ees ootab. Selleks võib olla mõni geniaalne nali, humoorikas pilt või video, kuidas mees hobusega vahekorras on. See oleks nagu StumbleUpon’i täiustatud variant. Usun, et kui inimene on juba nii mõndagi huvitavat rakendusega leidnud, ei heiduta teda ka mingi hardcore lehmaporno. Hetkeks oleks küll kindlasti veidi häiritud (või erutatud, kuidas kellelegi), kuid rakenduse eelised kaaluksid selle üle ning lõpuks harjuksid inimesed kõigega. Lisaks oleks sellel funktsioon, miskäivitab telefonil enesehävitusrežiimi ning laseb end õhku. Tõsi, lõpuks muutuks käteta inimeste kaebuste kuulamine küllalt tüütuks, kuid inimesed oskavad head nalja siiski hinnata.

Apple on müünud juba üle 1,7 miljoni uue iPhone’i. Paljudes müügipunktides on asi juba välja müüdud ning mitmed õunapead peavad veel mitu päeva järjekorras seisma.

Ehkki seesugune loomastumine on veidike ülepingutatud, on see ka mõneti mõistetav, kuna iPhone 4 on tõepoolest väga vinge riistapuu. Kuid ilmnenud on ka esimesed vead. Nimelt jäävad mõnedel mudelitel displeile kollased jäljed. See polegi aga kuigi suur probleem, kuna Apple’i sõnade kohaselt kaob see ajapikku ära.

Teine ja ehk veelgi suurem probleem seisneb aga asjaolus, et nutitelefoniga helistades võivad mõned kõned katkeda. Steve Jobs esitles uhkusega iPhone’i uut roostevabast terasest ümbrist, mis funktsioneerib ühtlasi ka antennina. Nüüd tuleb välja, et hoides telefoni vasakus käes, kaob sellel levi. Sellest võib järeldada, et Apple vihkab vasakukäelisi inimesi, mis pole ka mingi ime, sest vasakukäelised on ainult pooleldi nii täisväärtuslikud kui paremakäelised.

Probleemide kohta on küsitud ka Steve’lt endalt, kes vastas, et kasutajad hoiavad telefoni valesti.

Hiljuti saime teada, et Apple on juba väärtuslikum kui Microsoft. Kahtlemata on tegemist suurepärase tulemusega ettevõttele, mis mõned aastad tagasi oli pankroti äärel vaaguv nišifirma. Ehkki paljudele PC-nohikutele õunatooted ei pruugi sugugi meeldida, tuleb Steve’le turunduse osas kindlasti au anda.

Apple müüb end kui innovaatilist ettevõtet, mis on kahtlemata ka tõsi. Alati soovitakse uuema tootega astuda sammuvõrra eelmisest ettepoole, mitte väljastada täpselt sama toodet lihtsalt teise nimega ning loota, et lollid massid seda ikka ostavad, tuntud ka kui Microsofti strateegia.

Vista ja 7 on täpselt samaväärselt sitad

Kuid veelgi paremini oskab äppl inimestele selgitada, et just nemad millegi peale esimesena tulid. Kui järgmisel iPhone’l oleks välgumihkel, väidaks Jobs, et nad leiutasid tule.

Kui Apple tuli välja iPadiga, väitsid nad, et tegemist on revolutsioonilise tootega, unustades täielikult, et esimesed tahvelarvutid tulid müügile juba kümneid aastaid tagasi. Tõsi, tegemist oli väga algeliste loomingutega, mis kõige enam kõlbasid ehk pahtlilabidateks, ent arvutid olid needki.

Tõenäoliselt juba tead, et mõned päevad tagasi tuli müügile iPhone 4. Kui ei, siis oleks aeg oma niiske kivi alt välja roomata ja üle aastate taas päikesevalgust silmitseda. Üheks suurimaks uuenduseks selle juures nimetab Apple FaceTime kõnesid. Tegemist on videokõnedega, mida saavad omavahel teha iPhone 4 omanikud üle WiFi. Tuleb üsna tuttav ette? Videokõned pole ju tõepoolest uus asi. Üle interneti oleme Skype’ga suhelnud juba pikemat aega. Isegi mobiiltelfonid on seda juba aastaid pakkunud. Seevastu pole ma veel kedagi näinud, kes ka tegelikult seda funktsiooni kasutaksid.

Ent Apple on ikkagi hakkama saanud millegi erakordsega, näidates keskmist sõrme kõikidele jobudele, kes aastaid mingeid tahvelarvutikäkke turule toonud, ning müüki paisanud asjanduse, mis ka tegelikult töötab ning mida inimesed ostavad. Kuna iPad on populaarseim tahvelarvuti seni, on Apple väikese revolutsiooni vallandanud küll.

Ka FaceTime kõned võiksid saada sarnaselt populaarseks, arvestades, et uut iPhone’i on juba praegu müüdud üle pooleteise miljoni ning prognoositakse, et aastaks 2011 on müüdud üle 100 miljoni iPhone 4.

Elu ei ole kerge. Inimesed muretsevad pidevalt raha ja töö pärast või et ega eelmise õhtu prostituudilt mingit suguhaigust ei saanud. Seetõttu tulebki oma eluteel üles korjata kõik elutarkused, mis sinu ette on heidetud.

Arvutimängud on pakkunud mitmeid selliseid pärleid, mida iga mõistlik inimene omale kõrva taha on pannud.

1. Inimene on võimeline üle elama ka mitusada kuulitabamust

Inimkeha on peaaegu purustamatu. See on võimeline üle elama kuulirahet ning isegi plahvatusi, kui seista õhkulendavast esemest vähemalt kahe sammu kaugusel. Peale selle ei ole ka mingi probleem kukkuda neljandalt korruselt asfaldile või hoida 13 minutit vee all hinge kinni. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et see võime on üksnes sinul. Iga teine isik võib saada surma ka lihtsalt veidi suurema sääse hammustusest.

Ning kui kunagi haavata peaks saama, siis piisab täiesti veidi aega laua all näppu imedes ootamisest ning tervis taastub sajaprotsendiliselt. Alati tasub üles korjata ka maas lebavaid toidupalasid. Iialgi ei tea, millal neist kasu võib olla.

2. Tankid sõidavad palju kiiremini, kui kahuriots teisipidi pöörata ja tihedalt tulistada

Üks põhilisi teadmisi, mida noorsõjaväelased GTA sarjast teada on saanud, on asjaolu, et tankiga on võimalik vahemaid läbida tunduvalt kiiremini, kui kahur on tahapoole suunatud. Alati tuleb aga ka jälgida, et sõjariista taga jalaväepataljoni ei asu.

3. Oma tapjale on võimalik veel sama minuti jooksul kätte maksta

Nagu mängudeski, tuleb ka elus ette, et keegi hiilib pahatahtlikult sinu selja taha ja annab nuga. Aga mängud on ka igaühele selgeks teinud, et surm on pelgalt ajutine ja mööduv nähtus. Üsna peagi võid olla juba samas kohas tagasi ning kiiresti tegutsedes võid oma mõrvari üles otsida ning talle endale kuuli kerre kihutada. Vot seda poleks ta küll ette osanud näha, hah. Pede.

4. Valvurid on kõige rumalaimad inimesed maailmas

Võiks arvata, et suure strateegilise tähtsusega objektid on paremini valvatud kui suvaline kilpkonnapuur. Nii see aga ei ole. Ehkki hoonet võib valvata sadu turvamehi, on sinna sisse murda ütlemata kerge. See tuleneb asjaolust, et need turvamehed patrullivad alati sama trajektoori pidi, jälgides, et nende kolmeruutmeetrine piirkond ikka pätivaba oleks. Samuti kalduvad nad üsna kiiresti unustama, et sa just äsja neid tappa üritasid.

5. Tulevikus toimub kogu sõjategevus vaenlasest 50 meetri kaugusel

Inimkond on küll välja arendanud kontinentaalsed raketid ja tuumaarsenali, millega võiks vaenlase ka ise üsna ohutul kaugusel viibides tuhaks lasta, kuid siiski eelistatakse oma mehi heita väikesesse piirkonda madistama. Eriti eelistatud on sealjuures kõrghoonete katused. Igasugused raketid ning muu fäänsi-päänsi staff on seega üsna kasutu, hoopis korralik nuga ning mõne võitluskunsti valdamine võib hindamatuks osutuda.

Parim viis vaenlast alistada on seista varjamatult otse tema ees ja tulistada hullunult.

6. Sinu printsess asub teises lossis

Kui me midagi Mario seiklustest õppisime, siis seda, et isegi kui läbid pika ja okkalise tee leidmaks oma õnne, kusjuures sind on peaaegu söönud lihasööja-taimed ja tabanud kahurikuulid, saadetakse sind lõpuks ikkagi pikalt.

Mingil hetkel lapsepõlves tahab igaüks leiutajaks saada. Sest see on ju kõige lihtsam töö üldse: võtad kaks olemasolevat asja ja paned need kokku, saades ühe täiesti uue ja ainulaadse asjanduse! Õnneks on muidugi olemas ka asjalikke leiutajaid ja leiutisi, ilma milleta me oma elu ettegi ei kujutaks.

(Kuidas me ilma selleta küll hakkama saime?)

Samas on maailmas küllaldaselt erinevaid leiutisi, millest sa midagi ei tea ning mille nägemisel ahastusest kätega peast haarad.

Saagem tuttavaks:

MOOTORIGA JÄÄTISETORBIK

See plastmassist torbik on päästerõngaks kõigile, kes on pidanud oma elus jäätisesöömisest loobuma, kuna nende jaoks on mehaaniline lakkumine liiga tülikas ja/või füüsiliselt koormav. Nüüd teeb selle neegritöö sinu eest see imeline leiutis! Nüüd saab jäätise panna torbiku sisse, lükata keel välja ja vajutada nuppu ning masin teeb töö sinu eest. Lisaks sellele ei pea enam vaeva nägema ka vahvli söömisega, sest seda lihtsalt pole enam vaja!

ÜLISUUR TELEKAPULT

Pult, millega ei ole enam muret, et see ära kaoks. Selle nupud isegi helendavad pimedas, mitte küll selleks, et seda kerge oleks üles leida, vaid selleks, et pimedas oma varvast vastu seda jurakat ära ei lööks. Tõtt rääkides ei tule see toime mitte ainult televiisori juhtimisega, vaid toimib ka VCR-i, DVD ja teiste koduelektroonikamasinate puhul. Samas on turul veel teisigi universaalpulte, mis ei ole sama suured, kui ühepereelamu.

PÄEVAKELL

Kindlasti on tihti tehtud nalju stiilis “ma-enam-ei-teagi-mis-päev-on-ja-mul-oleks-sellist-kella-vaja-mis-näitaks-mulle-mis-päev-täna-on-ha-ha-ha”. Keegi võttis seda nalja aga tõsiselt ja otsustaski just selliseid kellasid tootma hakata. Paraku on sellest kellast odavam ja täiuslikum versioon juba ammu varem leiutatud.

MONOCYCLE

Jep, see on üherattaline mootorratas. Peale selle, et Monotsikliga saab ringi kärutada vaid tühjal lennuväljal, sa õieti ei näegi, kuhu sõidad (kuna ratas on täpselt sul vahtimise ees) ning seda aparaati on täiesti võimatu juhtida, puudub sellel – nagu näha video lõpus – ka igasugune stabiilsus. Põhimõtteliselt on juba ette teada, et iga sõit sellel masinal lõpeb katastroofiga. Aga noh, vähemalt näeb tuus välja.

RINNAHOIDJA-GAASIMASK

“Hädaolukorra puhul haarake lähima naise rindadest.” See murranguline leiutis päästab veel miljoneid elusid. Vajaduse korral saab rinnahoidjast kergesti kaks gaasimaski luua, üks pesukandjale endale ja teine lähedalolevale abivajajale. Meestele tähendab see seda, et võimaliku gaasirünnaku korral tuleb hoiduda paksude naiste kõrval seismast.

(Ruttu, võta minu rinnahoidja!)

27. jaanuaril tutvustas Apple maailmale iPadi, mis pidavat revolutsioneerima arvutimaailma. Seade sai koheselt ka kriitika osaliseks, seda nimetati kasutuks ja mõttetuks ning pelgalt suurendatud iPhone’ks. Arvan, et kriitika pole õigustatud, kuna iPad pakub kasutajale terve rea peidetud funktsioone.

Nii saab iPadiga näiteks:

1) Lüüa vaenlasele vastu pead.

iPhone ja iPod Touch on külmrelvadeks ilmselgelt liiga väikesed ning vajadusel ei põhjusta  vaenlasele piisavat füüsilist kahju. Siin tulebki appi iPad, mille 24×19 cm korpus moodustab ideaalse relva väiksemat sorti ajukahjustuse tekitamiseks.

2) Kasutada kohvitassi alusena.

Teate seda tunnet, kui alukad on jube ebamugavalt keerdu läinud ja tahate neid korrigeerida, kuid kohvitassi pole kuhugi panna? Ei tea? Igatahes on selleks olemas nüüd iPad.

3) Tasakaalustada lauda.

93%-l kõikidest laudadest* on üks jalg teistest täpselt 1,3 cm võrra lühem. Me kõik teame, kui raske on leida midagi, mis sellele sobivalt alla mahuks.
Selle üle ei maksa enam pead vaevata, sest iPad on täpselt 1,3 cm paksune!

*Mäletan, et nägin sellekohast saadet kunagi Discovery’lt. Aga tõenäoliselt käsitles uuring hoopis kährikute paaritumiskäitumist.

4) Kelgutada.

iPadi ekraan on piisavalt suur, et normaalkaalus isik sinna kenasti peale mahuks ning alumiiniumist tagapõhi annab aparaadile piisava libisemise, et sellega üks tore päev mäenõlval veeta.

5) Kasutada lõikelauana.

iPhone’i ja iPodi ekraani vastupidavus on teada-tuntud, seetõttu võib julgelt eeldada, et ka iPad ei jää neile alla. Kui iPhone’i ekraanil võis heal juhul ainult küüslauku hakkida, siis iPad võimaldab ka juba suuremate asjade kallale minna.

6) Viia kallimale hommikusööki voodisse.

See olukord tuleb ette kõigil meestel igal valentinipäeval*. Tõused üles, paned käima televiisori ja avastad, et OI PÜHA LEHMAPERSE! Valentinipäev on jälle käes! Ja muidugi oled unustanud selleks ette valmistuda. Kiiresti teed sa liigkange kohvi ja möksid poolkõvale saiale šokolaadikreemi, et see siis voodisse viia. Aga millega? Nüüd pole sellega probleemi: toidu saad viia 7000 krooni maksval tehnikaimel. Ja Apple on jälle päeva päästnud.

* Ka selle kohta on tõenäoliselt kusagil tehtud mingi uuring.

7) Pääseda lukustatud ruumist.

Sellisesse olukorda satutakse tihedamini, kui arvatakse. Sind röövitakse ja lukustatakse külma, üksikusse ruumi. Sult võetakse kõik, peale iPadi. Sest mida sa sellega sellises situatsioonis ikka oskaksid peale hakata? Läheksid netti surfama? Ühesõnaga, see on täiesti kasutu. Nagu halvale thrillerile kohaselt, jätavad röövlid võtme teisele poole lukuauku. Selle saaks sealt ju välja tõugata, kui oleks ainult miskit, mida saaks ukse alt läbi lükata ja võti kinni püüda…