Titanic 2 on uus luksuslaev, mis teeb oma esimese reisi 2012 ehk täpselt sada aastat pärast originaallaeva esmasõitu. Titaan 2 kopeerib ka 1912. aasta marsruuti. Ühtäkki ilmub laeva teele aga – arvasid ära – jäämägi, mis seab kogu reisijate elu ohtu. See ongi lühidalt Titanic 2. Selle kõrval ei tundu isegi Alien vs. Predator enam kuigi halb film, aga ikka pidi kusagil olema mingi filmitegelane, kes arvas, et idee on super!

Millegipärast arvan, et kui päriselt keegi teeks Titanic‘u uppumise sajanda aastapäeva puhul uue samanimelise laeva ja paneks selle sõitma täpselt sama marsruuti, siis tekiks enamik inimestel sellise ettevõtmise suhtes halb eelaimdus. Aga tõenäoliselt mõtleks laevafirma välja mõne lööva reklaamkampaania. Näiteks Titanic 2 – välk 2 korda samasse kohta ei löö! või siis Taasavasta uue Titanic’uga 1912. aasta surmateekond! Kes kardab, on pede!

Hollywoodi ideedepõud on seega veelgi tõsisemaks muutunud ja kuna kõikidest vanadest headest filmidest ja seriaalidest on juba halvad uusversioonid tehtud, tuleb minna klassikaliste filmide kallale ja hakata neile järgesid vorpima. Pakun siinkohal ise välja mõningaid potentsiaalseid filmijärgesid:

• Schindleri teine nimekiri
• Reamees Ryani päästmine 2: tagasitulek Normandiasse
• Rentslimiljardär
• Seitsmes meel
• Kutt, kus mu maja on?!

Madalam kui muru

Algus on film “unenäoröövlitest”, kes suudavad inimeste mõtteid varastada, kui nood magavad ja und näevad, kasutades selleks mingit tobedat riistapuud, mille päritolu ja toimimismehhanismi keegi ei selgitanud. “Alguse” all (Inception) mõistetakse algidee juurutamist ehk täpselt vastupidist protsessi varastamisele. Selleks tuleb laskuda inimese alateadvuse sügavaimatele tasanditele. See toimib nii, et inimene pannakse unes veelkord magama ja und nägema, mis teeb kogu kupatuse veelgi nõdrameelsemaks. Nagu viimasel ajal tavaks jäeti filmi lõpp jällegi lahtiseks, et filmihomod saaksid vaielda, kelle “teooria” õigem on. See kaaluta olekus kaklustseen oli ka päris lahe. Filmis löövad kaasa Leonardo DiCaprio, Michael Caine, see kutt viiesajast päevast, mingi jaapanlane ja too prantsuse tšikk.

Filmil oli küll üsna ambitsioonikas süžee, kuid mitte midagi sellist, millest üks vähemalt poole töötava ajuga inimene ei suudaks hoomata. Seevastu kardan, et DiCaprio läheb ka ise peagi hulluks, kui veel mõnes sellisel mindfuckis kaasa teeb.

www.youtube.com/watch?v=HPH2T9o_Dz8

Ehkki seesugune loomastumine on veidike ülepingutatud, on see ka mõneti mõistetav, kuna iPhone 4 on tõepoolest väga vinge riistapuu. Kuid ilmnenud on ka esimesed vead. Nimelt jäävad mõnedel mudelitel displeile kollased jäljed. See polegi aga kuigi suur probleem, kuna Apple’i sõnade kohaselt kaob see ajapikku ära.

Teine ja ehk veelgi suurem probleem seisneb aga asjaolus, et nutitelefoniga helistades võivad mõned kõned katkeda. Steve Jobs esitles uhkusega iPhone’i uut roostevabast terasest ümbrist, mis funktsioneerib ühtlasi ka antennina. Nüüd tuleb välja, et hoides telefoni vasakus käes, kaob sellel levi. Sellest võib järeldada, et Apple vihkab vasakukäelisi inimesi, mis pole ka mingi ime, sest vasakukäelised on ainult pooleldi nii täisväärtuslikud kui paremakäelised.

Probleemide kohta on küsitud ka Steve’lt endalt, kes vastas, et kasutajad hoiavad telefoni valesti.

On raske leida sõnud, mis õiglaselt seda Kanada poppsensatsiooni kirjeldaksid. Andekas, nägus, mehine, stiilne – kõik see teda ei iseloomusta. Kuid sellegipoolest on teinud see alles roheline noormees – kel kõrgem hääl, kui seitsmeaastasel tüdrukul, kellel jalg muruniiduki alla kinni jäänud – uskumatu võidukäigu muusikamaailmas.

Vaid mõni aasta tagasi oli Justin suvaline tropp, tõenäoliselt kuskilt külmast Kanada kalurikülast. Tänaseks pole suurt midagi muutunud, küll aga on tal suur alaealiste trussikute kogu. Samuti ei ole suutnud veel keegi talle klaasi kontseptsiooni selgitada.

My World 2.o on tegelikult tema debüütalbum, sest My World oli hoopistükkis EP. Igatahes on MW2 juures teiste seas käe külge pannud ka Usher ja The Dream. Üle maailma on albumit müüdud juba üle viie miljoni eksemplari, mis plaadifirmale on sisse toonud üüratu hunniku raha, millest Bieber ise on endale saanud vähemalt sada taala, arvestades, missuguseid lepinguid plaadikompaniid selliste plastikartistidega sõlmivad.

Tuntuim lugu albumilt on vististi Baby, mida ka mine olen raadiost taluma pidanud ning mistõttu ma kogu albumit kuulata ei julgegi. Sest kui juba sita sisse astud, siis ei topi sa sinna veel ka kätt sisse, et näha, kui suur hunnik see õigupoolest on. Samuti ei saa ma aru, miks peaks mõni kuueteistaastane imikutest laulma, aga noh, igaühele oma. Albumil on ka õige mitu duetti, vist selleks, et omaenda andetust varjata.

Igatahes annavad kriitikud albumile mingil seletamatul põhjusel koguni positiivseid hindeid. Samas arvavad ka Pitchfork’i töötajad, et nende poolt kuulatav muusika on maailma parim.

Apple müüb end kui innovaatilist ettevõtet, mis on kahtlemata ka tõsi. Alati soovitakse uuema tootega astuda sammuvõrra eelmisest ettepoole, mitte väljastada täpselt sama toodet lihtsalt teise nimega ning loota, et lollid massid seda ikka ostavad, tuntud ka kui Microsofti strateegia.

Vista ja 7 on täpselt samaväärselt sitad

Kuid veelgi paremini oskab äppl inimestele selgitada, et just nemad millegi peale esimesena tulid. Kui järgmisel iPhone’l oleks välgumihkel, väidaks Jobs, et nad leiutasid tule.

Kui Apple tuli välja iPadiga, väitsid nad, et tegemist on revolutsioonilise tootega, unustades täielikult, et esimesed tahvelarvutid tulid müügile juba kümneid aastaid tagasi. Tõsi, tegemist oli väga algeliste loomingutega, mis kõige enam kõlbasid ehk pahtlilabidateks, ent arvutid olid needki.

Tõenäoliselt juba tead, et mõned päevad tagasi tuli müügile iPhone 4. Kui ei, siis oleks aeg oma niiske kivi alt välja roomata ja üle aastate taas päikesevalgust silmitseda. Üheks suurimaks uuenduseks selle juures nimetab Apple FaceTime kõnesid. Tegemist on videokõnedega, mida saavad omavahel teha iPhone 4 omanikud üle WiFi. Tuleb üsna tuttav ette? Videokõned pole ju tõepoolest uus asi. Üle interneti oleme Skype’ga suhelnud juba pikemat aega. Isegi mobiiltelfonid on seda juba aastaid pakkunud. Seevastu pole ma veel kedagi näinud, kes ka tegelikult seda funktsiooni kasutaksid.

Ent Apple on ikkagi hakkama saanud millegi erakordsega, näidates keskmist sõrme kõikidele jobudele, kes aastaid mingeid tahvelarvutikäkke turule toonud, ning müüki paisanud asjanduse, mis ka tegelikult töötab ning mida inimesed ostavad. Kuna iPad on populaarseim tahvelarvuti seni, on Apple väikese revolutsiooni vallandanud küll.

Ka FaceTime kõned võiksid saada sarnaselt populaarseks, arvestades, et uut iPhone’i on juba praegu müüdud üle pooleteise miljoni ning prognoositakse, et aastaks 2011 on müüdud üle 100 miljoni iPhone 4.

Kõigepealt tuleks välja tuua kogu Prantsuse koondis, kes on mänginud niivõrd halvasti, et koondise mustanahalised kardavad juba orjuse taaskehtestamist. Näpuga näidatakse eelkõige treeneri suunas, kelle läbisaamine mängijategagi on üsna jahe. Pole ka ime, kui mees koosseisu täheteadlaste ennustuste järgi paika paneb. Mehhiko mängu vaheajal nimetas Nicolas Anelka teda “hoorapojaks” ja käskis tal perse minna. Intsident viis Anelka koondise juurest eemaldamiseni. Les Bleus seis on niivõrd kehv ning treener niivõrd andetu, et ei imestaks, kui järgmise mängu eel treener riietusruumis kappi lukustatakse ning meeskond ilma lootsita mängiks.

Siis on olemas muidugi Cristiano Ronaldo, kes on niivõrd kena, et ta lihtsalt ei suuda seda kuidagi varjata.

Tõsi, ka mängijana on ta “üsna” hea, kuid sellegipoolest sooviks suur osa jalgpallimaailmast teda taaskord platsil nutmas näha.

Avavooru ühe suurima üllatuse suutsid sepistada põhjakorealased, kes Brasiilialt küll punkte võtta ei suutnud, kuid sellegipoolest neil elu raskeks tegid. Segadust tekitas aga mänguprotokoll, kus asiaadid olid nelja mängija nime taha märkinud “puudub”. See vallandas koheselt spekulatsioonid, et mehed olla diktatuuri ikke alt põgenenud. Peagi ilmusid kutid aga taas välja, kuid tegemist võib olla ka hiina näitlejatega, kes neid asendama palgati.

Itaallaste näitekool on teada-tuntud, kuid selle edukaim lõpetaja on kahtlemata Daniele de Rossi, kes teeb isegi Cristianole pika puuga ära. Oma näitlejameisterlikkust demonstreeris ta alagrupi esimeses mängus Paraguayga.

Peab tõdema, et jalgpalluri elu pole sugugi kerge. Näiteks ei ole sel mehel kunagi asja ühistransporti, kontserdile või muusse rahvarohkesse kohta, kuna vigastused võivad olla õõvastavad.

Selle gifi valguses tuleb oodata Itaalia-Portugali finaali. Tore oleks näha, kuidas kaks meest kõrvuti palli peale jooksevad ning siis eri suundadesse pikali hüppavad ja jultunult lahtist luumurdu simuleerivad.

Politseinik on sotsiaalsel redelil kõvasti kõrgemale roninud ning on teretulnud külaline igal peol. Peale selle, et korrakaitsjatele jagatakse vahvad mundrid, saavad nad ka kõik naised, keda vaid soovivad, sealhulgas kõige värskema liha. Riigiametis olles on sul alati ka suured varud jooke, mille tarvitamisele keegi kätt ette ei pane. Ja kui politseinik sõidab auto puusse, siis pole sellestki midagi, sest see pole ju tema omagi!

(Eluga rahul)

Lisaks eelnevale toob politseinikuamet kaasa veel mitmeid kasutegureid:

• Igal politseinikul on kindlustatud eluaegne sõõrikutagavara. Olen üsna kindel, et selles osas Politseiakadeemia ei valetanud, ehkki kõik muu võis vale olla.
• Politseinik võib ilma süümepiinadeta invakohale parkida.
• Politseinik teeb ka patrullides “tööd” – seega saab ta raha mitte midagi tehes!
• Igal politseiametnikul on oma relv, millega naistele imponeerida.
• Enamik naispolitsenike riietus katab vaid 20% kehast.*

Seekordse MM-i ümber on varasemast rohkemgi kisa ja kära olnud. Paljud kartsid, et Lõuna-Aafrika Vabariik ei saa korraldamisega hakkama. Teised ei julge mustale mandrile väga minna, kuna kardavad sattuda Nigeeria spämmimaffia küüsi.

Kõik see paistab olevat nüüd unustatud ning sajad tuhanded inimesed on reisinud Hea Lootuse neeme juurde Aafrika rikkumata ilu nautima.

Mida peale hunniku paljaste tisside homme algavalt MM-lt veel oodata? Eelmise  aasta konföderatsioonide karikavõistlused näitasid, et suurem osa turniirist tuleb vaadata ilma helita. Nimelt on aafriklased välja mõelnud veel ühe viisi, kuidas valget meest ärritada: vuvuzela. See on pasun, mis teeb umbes sarnast häält nagu vihale aetud mesilasparv. Selle vastu on välja astunud nii mängijad, treenerid kui ka eurooplastest fännid, aga aafriklastel on sellest täiesti savi, sest 2 tundi järjest monotoonset plärinat tekitada on lihtsalt nii kuradima lõbus.

Esimest korda pärast 1966. aasta maailmameistrivõistlusi astub platsile ka kõigi lemmikmeeskond Põhja-Korea, kes suure juhi valvsa pilgu all soovib korrata eelmise korra saavutusi ehk jõuda veerandfinaali.

Huvitav on tõik, et põhjakorealased oma kangelaste mänge ei näegi, vähemalt mitte otseülekandes. Selle asemel näidatakse mängudest vaid valituid lõike, kus ei tohi näha olla ka reklaame. Arvestades, et tänapäeva jalgpallistaadionil on tonnide viisi vilkuvaid reklaamplakateid, siis on pilt, mida Põhja-Koreas näidatakse, umbes selline:

Muus osas ei ole midagi uut siin päikese all. Inglismaa pallurid ei pea taaskord pingele vastu ja põruvad mõnes penaltiseerias. Tõenäoliselt tabab sama saatus ka hollandlasi. Nagu kunagi ütles Gary Lineker: jalgpall on mäng, kus 22 meest ajavad 90 minutit palli taga ja lõpuks Saksamaa võidab.

Arvutimängud on pakkunud mitmeid selliseid pärleid, mida iga mõistlik inimene omale kõrva taha on pannud.

1. Inimene on võimeline üle elama ka mitusada kuulitabamust

Inimkeha on peaaegu purustamatu. See on võimeline üle elama kuulirahet ning isegi plahvatusi, kui seista õhkulendavast esemest vähemalt kahe sammu kaugusel. Peale selle ei ole ka mingi probleem kukkuda neljandalt korruselt asfaldile või hoida 13 minutit vee all hinge kinni. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et see võime on üksnes sinul. Iga teine isik võib saada surma ka lihtsalt veidi suurema sääse hammustusest.

Ning kui kunagi haavata peaks saama, siis piisab täiesti veidi aega laua all näppu imedes ootamisest ning tervis taastub sajaprotsendiliselt. Alati tasub üles korjata ka maas lebavaid toidupalasid. Iialgi ei tea, millal neist kasu võib olla.

2. Tankid sõidavad palju kiiremini, kui kahuriots teisipidi pöörata ja tihedalt tulistada

Üks põhilisi teadmisi, mida noorsõjaväelased GTA sarjast teada on saanud, on asjaolu, et tankiga on võimalik vahemaid läbida tunduvalt kiiremini, kui kahur on tahapoole suunatud. Alati tuleb aga ka jälgida, et sõjariista taga jalaväepataljoni ei asu.

3. Oma tapjale on võimalik veel sama minuti jooksul kätte maksta

Nagu mängudeski, tuleb ka elus ette, et keegi hiilib pahatahtlikult sinu selja taha ja annab nuga. Aga mängud on ka igaühele selgeks teinud, et surm on pelgalt ajutine ja mööduv nähtus. Üsna peagi võid olla juba samas kohas tagasi ning kiiresti tegutsedes võid oma mõrvari üles otsida ning talle endale kuuli kerre kihutada. Vot seda poleks ta küll ette osanud näha, hah. Pede.

4. Valvurid on kõige rumalaimad inimesed maailmas

Võiks arvata, et suure strateegilise tähtsusega objektid on paremini valvatud kui suvaline kilpkonnapuur. Nii see aga ei ole. Ehkki hoonet võib valvata sadu turvamehi, on sinna sisse murda ütlemata kerge. See tuleneb asjaolust, et need turvamehed patrullivad alati sama trajektoori pidi, jälgides, et nende kolmeruutmeetrine piirkond ikka pätivaba oleks. Samuti kalduvad nad üsna kiiresti unustama, et sa just äsja neid tappa üritasid.

5. Tulevikus toimub kogu sõjategevus vaenlasest 50 meetri kaugusel

Inimkond on küll välja arendanud kontinentaalsed raketid ja tuumaarsenali, millega võiks vaenlase ka ise üsna ohutul kaugusel viibides tuhaks lasta, kuid siiski eelistatakse oma mehi heita väikesesse piirkonda madistama. Eriti eelistatud on sealjuures kõrghoonete katused. Igasugused raketid ning muu fäänsi-päänsi staff on seega üsna kasutu, hoopis korralik nuga ning mõne võitluskunsti valdamine võib hindamatuks osutuda.

Parim viis vaenlast alistada on seista varjamatult otse tema ees ja tulistada hullunult.

6. Sinu printsess asub teises lossis

Kui me midagi Mario seiklustest õppisime, siis seda, et isegi kui läbid pika ja okkalise tee leidmaks oma õnne, kusjuures sind on peaaegu söönud lihasööja-taimed ja tabanud kahurikuulid, saadetakse sind lõpuks ikkagi pikalt.