Kõik, kel olemas iPhone, iPod või iPad, teavad seda tunnet, kui App Store’s ringi mütates ei oskagi nagu midagi valida, sest kõik rakendused tunduvad lahedad ning igaühe puhul mõtled, et just see kübeke ongi olnud täiuslikust õnnest puudu. Seejärel kaalud, kas asi on ikka 79 eurosenti väärt. Lõpuks laed rakenduse siiski alla ning see leiab kindla koha su masinavärgil. Või kahetsed selle allatirimist ning küsid endalt, kuidas aru ei saanud, et tegemist on täieliku jamaga ning haud arendajale kättemaksu.

Apple’i rakenduste poekeses on juba üle 250 000 app’i. Isegi, kui kõik peerurakendused välja arvata, jääb alles ikkagi üsna suur arv. Ja kõik nendest ei ole kõige õnnestunumad.

Esmalt on olemas rakendusi, mis on täiesti ebapraktilised. Näiteks kurikuulus I am Rich, mis ei teinudki mitte midagi peale kalliks olemise. Rakendus maksis 999 dollarit ning oligi mõeldud vaid oma jõukuse näitamiseks. Sellegi korjas Apple mõne päeva pärast poest maha, kuna mõni idioot arvas, et tegemist on lihtsalt naljaga ning ostiski selle. Nali lõppes, kui oma iTunes’i arve kätte sai.

Samuti on raske aru saada mitmetest kellaprogrammidest iPadile, mis teevadki tahvelarvutist tavalise lauakella. Esiteks on iPadil endal täiesti töötav kell juba olemas, teiseks võiks eeldada, et enamikel iPadi-omanikel on oma elamises vähemalt üks seade, mis samuti kella näitab. Tõsi, iPadil puudub alarmkell, ent ometigi jõudsid inimesed ka enne seda õigeks ajaks tööle.

Samas on olemas mitmeid kasutuid rakendusi, mida sellegipoolest hulgaliselt alla laetakse. Näiteks iBeer – mis teeb iPhone’st virtuaalse õlleklaasi-, virtuaalsed välgumihklid või virtuaalne kalatiik. Kõik need on täiesti tarbetud ning nende ainuke eesmärk ongi iPhone’i/iPadi võimalusi demonstreerida, et sõprade ees tuusata saaksid.

Ja kui ma seda kallutan, siis jookseb õlu mulle suhu! Näete, jah?! Hahaha

Kui mina oleksin rakenduste arendaja, looksin Üllatusmuna rakenduse. See oleks selline, et kasutaja ei tea, mis teda rakendust avades ees ootab. Selleks võib olla mõni geniaalne nali, humoorikas pilt või video, kuidas mees hobusega vahekorras on. See oleks nagu StumbleUpon’i täiustatud variant. Usun, et kui inimene on juba nii mõndagi huvitavat rakendusega leidnud, ei heiduta teda ka mingi hardcore lehmaporno. Hetkeks oleks küll kindlasti veidi häiritud (või erutatud, kuidas kellelegi), kuid rakenduse eelised kaaluksid selle üle ning lõpuks harjuksid inimesed kõigega. Lisaks oleks sellel funktsioon, miskäivitab telefonil enesehävitusrežiimi ning laseb end õhku. Tõsi, lõpuks muutuks käteta inimeste kaebuste kuulamine küllalt tüütuks, kuid inimesed oskavad head nalja siiski hinnata.

Apple on müünud juba üle 1,7 miljoni uue iPhone’i. Paljudes müügipunktides on asi juba välja müüdud ning mitmed õunapead peavad veel mitu päeva järjekorras seisma.

Ehkki seesugune loomastumine on veidike ülepingutatud, on see ka mõneti mõistetav, kuna iPhone 4 on tõepoolest väga vinge riistapuu. Kuid ilmnenud on ka esimesed vead. Nimelt jäävad mõnedel mudelitel displeile kollased jäljed. See polegi aga kuigi suur probleem, kuna Apple’i sõnade kohaselt kaob see ajapikku ära.

Teine ja ehk veelgi suurem probleem seisneb aga asjaolus, et nutitelefoniga helistades võivad mõned kõned katkeda. Steve Jobs esitles uhkusega iPhone’i uut roostevabast terasest ümbrist, mis funktsioneerib ühtlasi ka antennina. Nüüd tuleb välja, et hoides telefoni vasakus käes, kaob sellel levi. Sellest võib järeldada, et Apple vihkab vasakukäelisi inimesi, mis pole ka mingi ime, sest vasakukäelised on ainult pooleldi nii täisväärtuslikud kui paremakäelised.

Probleemide kohta on küsitud ka Steve’lt endalt, kes vastas, et kasutajad hoiavad telefoni valesti.

Hiljuti saime teada, et Apple on juba väärtuslikum kui Microsoft. Kahtlemata on tegemist suurepärase tulemusega ettevõttele, mis mõned aastad tagasi oli pankroti äärel vaaguv nišifirma. Ehkki paljudele PC-nohikutele õunatooted ei pruugi sugugi meeldida, tuleb Steve’le turunduse osas kindlasti au anda.

Apple müüb end kui innovaatilist ettevõtet, mis on kahtlemata ka tõsi. Alati soovitakse uuema tootega astuda sammuvõrra eelmisest ettepoole, mitte väljastada täpselt sama toodet lihtsalt teise nimega ning loota, et lollid massid seda ikka ostavad, tuntud ka kui Microsofti strateegia.

Vista ja 7 on täpselt samaväärselt sitad

Kuid veelgi paremini oskab äppl inimestele selgitada, et just nemad millegi peale esimesena tulid. Kui järgmisel iPhone’l oleks välgumihkel, väidaks Jobs, et nad leiutasid tule.

Kui Apple tuli välja iPadiga, väitsid nad, et tegemist on revolutsioonilise tootega, unustades täielikult, et esimesed tahvelarvutid tulid müügile juba kümneid aastaid tagasi. Tõsi, tegemist oli väga algeliste loomingutega, mis kõige enam kõlbasid ehk pahtlilabidateks, ent arvutid olid needki.

Tõenäoliselt juba tead, et mõned päevad tagasi tuli müügile iPhone 4. Kui ei, siis oleks aeg oma niiske kivi alt välja roomata ja üle aastate taas päikesevalgust silmitseda. Üheks suurimaks uuenduseks selle juures nimetab Apple FaceTime kõnesid. Tegemist on videokõnedega, mida saavad omavahel teha iPhone 4 omanikud üle WiFi. Tuleb üsna tuttav ette? Videokõned pole ju tõepoolest uus asi. Üle interneti oleme Skype’ga suhelnud juba pikemat aega. Isegi mobiiltelfonid on seda juba aastaid pakkunud. Seevastu pole ma veel kedagi näinud, kes ka tegelikult seda funktsiooni kasutaksid.

Ent Apple on ikkagi hakkama saanud millegi erakordsega, näidates keskmist sõrme kõikidele jobudele, kes aastaid mingeid tahvelarvutikäkke turule toonud, ning müüki paisanud asjanduse, mis ka tegelikult töötab ning mida inimesed ostavad. Kuna iPad on populaarseim tahvelarvuti seni, on Apple väikese revolutsiooni vallandanud küll.

Ka FaceTime kõned võiksid saada sarnaselt populaarseks, arvestades, et uut iPhone’i on juba praegu müüdud üle pooleteise miljoni ning prognoositakse, et aastaks 2011 on müüdud üle 100 miljoni iPhone 4.

27. jaanuaril tutvustas Apple maailmale iPadi, mis pidavat revolutsioneerima arvutimaailma. Seade sai koheselt ka kriitika osaliseks, seda nimetati kasutuks ja mõttetuks ning pelgalt suurendatud iPhone’ks. Arvan, et kriitika pole õigustatud, kuna iPad pakub kasutajale terve rea peidetud funktsioone.

Nii saab iPadiga näiteks:

1) Lüüa vaenlasele vastu pead.

iPhone ja iPod Touch on külmrelvadeks ilmselgelt liiga väikesed ning vajadusel ei põhjusta  vaenlasele piisavat füüsilist kahju. Siin tulebki appi iPad, mille 24×19 cm korpus moodustab ideaalse relva väiksemat sorti ajukahjustuse tekitamiseks.

2) Kasutada kohvitassi alusena.

Teate seda tunnet, kui alukad on jube ebamugavalt keerdu läinud ja tahate neid korrigeerida, kuid kohvitassi pole kuhugi panna? Ei tea? Igatahes on selleks olemas nüüd iPad.

3) Tasakaalustada lauda.

93%-l kõikidest laudadest* on üks jalg teistest täpselt 1,3 cm võrra lühem. Me kõik teame, kui raske on leida midagi, mis sellele sobivalt alla mahuks.
Selle üle ei maksa enam pead vaevata, sest iPad on täpselt 1,3 cm paksune!

*Mäletan, et nägin sellekohast saadet kunagi Discovery’lt. Aga tõenäoliselt käsitles uuring hoopis kährikute paaritumiskäitumist.

4) Kelgutada.

iPadi ekraan on piisavalt suur, et normaalkaalus isik sinna kenasti peale mahuks ning alumiiniumist tagapõhi annab aparaadile piisava libisemise, et sellega üks tore päev mäenõlval veeta.

5) Kasutada lõikelauana.

iPhone’i ja iPodi ekraani vastupidavus on teada-tuntud, seetõttu võib julgelt eeldada, et ka iPad ei jää neile alla. Kui iPhone’i ekraanil võis heal juhul ainult küüslauku hakkida, siis iPad võimaldab ka juba suuremate asjade kallale minna.

6) Viia kallimale hommikusööki voodisse.

See olukord tuleb ette kõigil meestel igal valentinipäeval*. Tõused üles, paned käima televiisori ja avastad, et OI PÜHA LEHMAPERSE! Valentinipäev on jälle käes! Ja muidugi oled unustanud selleks ette valmistuda. Kiiresti teed sa liigkange kohvi ja möksid poolkõvale saiale šokolaadikreemi, et see siis voodisse viia. Aga millega? Nüüd pole sellega probleemi: toidu saad viia 7000 krooni maksval tehnikaimel. Ja Apple on jälle päeva päästnud.

* Ka selle kohta on tõenäoliselt kusagil tehtud mingi uuring.

7) Pääseda lukustatud ruumist.

Sellisesse olukorda satutakse tihedamini, kui arvatakse. Sind röövitakse ja lukustatakse külma, üksikusse ruumi. Sult võetakse kõik, peale iPadi. Sest mida sa sellega sellises situatsioonis ikka oskaksid peale hakata? Läheksid netti surfama? Ühesõnaga, see on täiesti kasutu. Nagu halvale thrillerile kohaselt, jätavad röövlid võtme teisele poole lukuauku. Selle saaks sealt ju välja tõugata, kui oleks ainult miskit, mida saaks ukse alt läbi lükata ja võti kinni püüda…