Saksamaa Bundesliga on viimastel aastatel Inglismaa, Hispaania ja Itaalia sabas sörkinud. Vahepeal langeti UEFA koefitsientide järgi ka Prantsusmaast tahapoole ning vaadati hirmuga, kuidas Rumeenia lähemale rühkis. Nüüd on oma koht tagasi võideldud ning ähvardatakse juba Itaalialt ära võtta nende neljandat Meistrite Liiga kohta.

Viimati oli Bundesliga Euroopa number üks üheksakümnendate alguses. Siis loovutati oma koht Serie A-le (kes omakorda loovutas selle varsti La Ligale ja too omakorda Premier League’le). Veel üheksakümnendate lõpus ja uue sajandi alguses olid Saksa tiimid Euroopas aga täiesti arvestatav jõud: Meistrite Liiga finaali jõuti 1997, 1999, 2001 ja 2002. Pärast seda on enamasti piirdutud veerandfinaaliga või veelgi vähemaga.

Üheks põhjuseks on kindlasti majanduslik võimekus – Bundesliga klubid saavad võrreldes Itaalia, Hispaania ja Inglismaa klubidega palju vähem telerahasid. Samuti on Saksamaal jõus ka nn 50+1 reegel, mis keelab investoritel osta klubis enamusosalus ja seega klubi ise edasi juhtida a la Abramovitš. Seegi keerab paljusid kraane kinni.

Samas on Bayern sellegipoolest maailma üks rikkamaid klubisid ning ka nemad pole suutnud just kuigi edukalt rahvusvahelisel areenil esineda. Ehk on asi selles, et võrreldes suure kolmikuga on Bundesliga üsna säratu? Kui La Liga, Serie A ja PL saavad hoobelda suurte nimedega, siis Bundesligas on maailmastaare viimastel aastatel vähe sibanud. Saksamaaltki pole just Ronaldo või Rooney mõõtu staare sirgunud. Ning nii mõnigi kõvem nimi otsustab ka liigast lahkuda.

Viimastel aastatel paistab seis aga roosilisemaks olevat muutumas. Franck Ribery kui maailma üks parimaid ajab kaitsjatel päid segamini just Bundesligas (tõsi, tõenäoliselt mitte enam kuigi kaua). Hooaja alguses liitus temaga ka Arjen Robben. Nüüd sai Bundesliga ühe puhtaverelise staari võrra veelgi rikkamaks, kui Ruud van Nistelrooy liitus Hamburgi SV-ga. Van the Man‘i nimega särgid lähevad igatahes nagu soojad saiad.

Kindlasti suudavad need mängijad nii mõnegi teise maailmanime panna mõtlema Saksamaale siirdumise üle. Tõsi, peale Bayerni sealmail just kuigi glamuurseid klubisid ei ole – Wolfsburg, Stuttgart ja Leverkusen ei kõla nii hästi kui Valencia, Juventus ja Liverpool -, kuid liiga ise peaks ligitõmbav olema küll: atraktiivne ja kiire mäng, uhiuued staadionid ja kõige enam pealtvaatajaid.