2012. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistluste valikgrupid on loositud. Eesti loosiõnne üle võib vaielda: sattusime ühte punti nägusate Itaalia poistega, aga ka Serbia ja Sloveeniaga, kes rahvast suurt staadionile ei meelita, küll aga on väga tugevad. Samuti on meie grupis ka amatööris kuskilt saartelt ja terroristid Põhja-Iirimaalt.

Tee EM-le on seega üsna raske, aga teps mitte võimatu.

Itaalia – Eesti

Itaallased veeretavad suurema osa ajast oma väljakupoolel palli, 60. minutil söödetakse aga ootamatult ette, ründaja kukub karistusalas osavalt pikali ja penalti! Itaalia läheb 1:0 juhtima. Ülejäänud 30 minutit on itaallased veel sügavamalt oma poolel ja kuna Eesti rünnata ei oska, siis vaatavad mõlemad meeskonnad üksteisele lihtsalt segaduses otsa. See uinutab itaallaste tähelepanu ning ühtäkki saab palli Kristen Viikmäe, kes sööstab kaitsjatest mööda ja lajatab palli ristnurka. 1:1! Nii mäng lõppebki.

Eesti – Itaalia

Itaallased on seekord püha viha täis ja tahavad näidata oma üleolekut. Paraku ei õnnestu ükski sukeldumine kuigi hästi ja kohtunikud õnge ei lähe. Itaallased muutuvad järjest närvilisemaks. Eesti teenib 82. minutil karistuslöögi umbes 40-lt meetrilt, mille Kristen Viikmäe otse ristnurka laksab. Eesti võidab 1:0. Itaallassed puhkevad nutma.

Serbia – Eesti

Serbia fännid panevad vahetult enne mängu kogemata staadioni põlema. Tuhanded surevad põlengus, sajad trambitakse surnuks. Eestile antakse +:- võit.

Eesti – Serbia

Serbia läheb poolajaks 2:0 juhtima ning võit tundub kindel. Eesti teeb teisel poolajal aga marulise spurdi, Viikmäe lööb kübaratriki ning võidame 3:2.

Eesti – Põhja-Iirimaa, Põhja-Iirimaa – Eesti

Põhja-Iirimaa läheb Suurbritanniast lahku ning liitub Iirimaaga. Kõikidele teistele võistkondadele kirjutatakse võidud.

Eesti – Sloveenia

Mäng kulgeb üllatavalt võrdselt, võimalusi on mõlemal poolel. Teisel poolajal hakkab sadama tugevat vihma, mis muudab platsi mudaseks ja auklikuks. Nüüd viimaseks tuleb välja koduväljakueelis: sloveenid pole nii halbade tingimustega harjunud, eestlased saavad aga nüüd oma mängu korralikult käima. Kristen Viikmäe kasutab osavalt ära mätast, lüüe selle põrkest 1:0 võiduvärava.

Sloveenia – Eesti

Kristen Viikmäe on vigastatud. Eesti kaotab 0:2.

Fääri saared – Eesti

Mannetu mäng Eesti poolt. Häbist päästab meid saarlaste omavärav. 1:0.

Eesti – Fääri saared

Eestlased tahavad nüüd paremat mängu näidata. Fääri saared on kohale tulnud 9 mehega, kuna teised pidid tööl olema. Eesti võidab 26:0, Kristen Viikmäe lööb kolmteist väravat.

Kokku 25 punkti, millest peaks piisama, et finaalturniirile pääseda.

Populaarne telesaade “Eesti otsib superstaari” on näidanud, et Eestimaal leidub tuhandeid ja tuhandeid noori, kellel puudub igasugune enesekriitika ja reaalsustaju ning on nõus end sadade tuhandete ees lolliks tegema. Tegelikult on neil üks vajalik omadus juba olemas: nad ei murdu kriitikatulva all. Samas tuleks enamusel enne saatesse minekut kriitikat siiski kuulda võtta. Kindlasti on paljudele ka öeldud, et “ennem vaataksin oma koera sittumas, kui sind kuulaksin,” aga sellest ei teha lihtsalt välja.

Et oma unistust täita, valivadki paljud tee talendikonkursile ja teevad paratamatult ennast kogu rahva ees naerualuseks. Järgneb sotsiaalne allakäik ja alkoholism.

Seda kõike ei pea tegelikult läbi tegema, sest on palju lollikindlam viis tähtede poole.

1. Hangi omale normaalne välimus

Üldtuntud tõde on, et popstaarid on alati ka väga nägusad. Seega sinu puuvillast rahvamustriga kampsun ja crocs’id pole just kuigi sobivamad aksessuaarid. Seega lase oma välimust muuta, soovitavalt mõne spetsialisti poolt ja esimene samm ongi astutud.
Ära karda, et näed nüüd välja nagu äsja hauast tõusnud mutant-zombie-sookoll, nii peabki olema.

Ei, sa ei näe tobe välja.

2. Osta kitarr.
Iga korralik muusik kirjutab oma muusikat ise. Muretsed, et ei oska mängida? Pole probleemi: hiti kirjutamiseks ongi vaja tunda ainult nelja akordi. Selle võid õppida ühe päevaga. Ülejäänud aja seisa peegli ees ja ürita võimalikult vinge välja näha.

Nüüd võid seltskonnas end tutvustada kui “muusikut”.

3. Erine
Käia ringi nagu Frankenstein ja omada kitarri pole veel piisav. Tuleb teistest erineda. Kuidas seda teha, on igaühe enda otsustada. Ozzy Osbourne juba hammustas nahkhiirtel päid otsast, nii et see mõte mata maha. Tuleb teha midagi veelgi ekstreemsemat, nagu näiteks koaaladel päid otsast hammustada. Hah.
4. Salvesta demo.
Ära kvaliteedi pärast muretse. Keegi ei saa nagunii aru.

Demo avab sulle uksed tõelisesse muusikaärisse ning üsna varsti peaksid saama plaadilepingu mõnelt Big Four firmalt. Kui sa just sitt ei ole.

5. Kirjuta hittlugu.
Nagu teises punktis juba välja toodud, on hittloo kirjutamiseks vaja tunda ainult nelja akordi. Järgi seda progressiooni ning oled omadega mäel. Nüüd on vaja kirjutada ainult tekst. See on lihtne, eriti, kui oled mees. Naistele lähevad miskipärast hästi peale mehed, kes laulavad sellest, kui pussy’d nad on.

Teine variant on korrata pool laulu üht ja sama fraasi ning vahele torgata suvalisi sõnu, tuntud ka kui Black Eyed Peas’i meetod.
6. ???
7. Profit!
Kui kõik õigesti tegid, peaksid nüüd staadionitel hullunud masside ees kontserte andma. Või sinust sai kogu linna naerualune. Ma täpselt ei mäleta, kumb tõenäolisem oli.

Ükskord elus tuleb igaühel kord mõte teha oma suhtlusportaal. See on paratamatu, nagu piimahammaste väljalangemine või õlised juuksed Hannes Võrnol. Enamikul meist läheb see kiiresti üle, me mõtleme, kuidas selline asi sai ülse pähe tulla ja lööme karistuseks endale rusikaga näkku. Mõningatel see paraku ei lähegi üle ja nad tahavadki oma portaali teha. Paraku pole see tegelikult nii lihtne. Aga alati saab ju ka juba toimivat asja kopeerida!

Jah, mõnel tulebki pähe, et ,,kopime reidi source-code‘i ja saame rikkaks! LOL!” ning nad isegi arvavad, et see on päris hea mõte. See on ju loomulik, sest a) on tegemist juba ennast tõestanud äriprojektiga ning b) ei pea kopeerimisel oma ajurakke pingutama. See on täiesti lollikindel!

Aga kõigil ei tule see sellegipoolest väga hästi välja. Siin ongi Eesti veebimaastiku halvimad rate.ee kloonid.

6. SebiMind

Selle lehekülje plussiks on, et ei ole hakatud ruumi raiskama millelegi nii triviaalsele kui logo. Portaali nimi on ju juba niigi meeldejääv.

Hetkel on käimas ka sõprade värbamise kampaania: mida rohkem sõpru sa julged sellele saidile kutsuda, seda rohkem kontokroone sa saad.Nende eest saab osta tõenäoliselt mingeid virtuaalseid pirukaid või midagi sellist.
Samuti on soovitatav lehe vaatlemisel kasutada “mozillat”, kuna just sellega näeb lehte õigesti.

5. Rate 2009

Saidi omanik on mikk 19, kes tõenäoliselt otsustas loobuda algkooli lõpetamisest, et täielikult internetibisnesile keskenduda. Näiteks kirjutab ta: ,,mis tahade saidile võiks tulla kirjutage mikk19 post kasti.”

Ka taustavärvi on ta rate.ee’lt varastanud, mis on isegi hea, kuna vähemalt ei pane see silmi verd jooksma.

4. Feim4u

See portaal võidab koheselt kõik südamed oma uskumatult kena logoga.

Feim4u on loodud kasutaja ihvz‘i poolt, kes paistab olevat mingisugune nõmedate suhtluskeskkondade ristiisa. Tema nimi figureerib peaaegu kõikidel siin toodud portaalidel. Aga mida rohkem portaale, seda rohkem kasutajaid, ergo rohkem raha! Geniaalne!

Ja kui saidi enda kujundus sind juba piisavalt närvi ei aja, siis tölpneb kursoriga kaasas ka mingi kuradi smail.

3. RateMe

Ka selle saidi omanikud julgesid luua oma portaalile logo ning, nagu ikka, põrusid totaalselt. Ma ei saagi aru, mida see roheline ollus seal endast kujutama peab. Eeldan, et tegemist on mingi ainuraksega, aga mis seos sellel saidiga on, ei mõista.

Isegi kui logo kõrvale jätta, võidab antud portaal konkurentsitult kõige koledama disaini eriauhinna. Seal on rohkem värvilisi vilkuvaid tulukesi kui lennujaama maandumisväljal, mis tavalisel internetikasutajal tekitab kohe refleksi haarata kahvli järele, et sellega omal silmad peast välja kratsida.

2. Saatus

Saatus.pri.ee portaal on loodud kolme inimese poolt ja oma tuvustuses kirjutavad nad järgmist:

“saatus.pri.ee portaal alustas tegevust aastal 2009 , ning loomis-idee oli tuua kasutajateni midagu uut , kuna igal pool on “ “Rate Kloon-id siis otsustasime , et siia seda ei tule , vaid see on ajaveetmis / suhtlusportaal nii noortematele kui ka vanematele.”

Ja mis asi see rate.ee siis on? Kirvemõrtsukate tutvumiskoht?

“saatus.pri.ee portaal võib tunduda nagu iga teine “Rate Kloon” aga , seda ta kohe kindlasti EI ole”

Ja mille poolest see siis erineb? Kirjavigade? Tõsiselt, nad ei suuda isegi ühte lauset ilma kirjavigadeta kirja panna.

“www.saatus.pri.ee portaal areneb jõudsalt ja jõuab järge pidada ka tänapäeva kiire arengu tempoga , saatus.pri.ee ei jää nii disaini kui ka võimaluste poolest , ühestki teisest portaalist alla , -i arendatakse jõudsalt iga päevasel.”

Võib-olla peaks alguses lühemate lihtlausetega proovima.

“saatus.pri.ee portaali tegiad on kasutajad kes teevad portaalli , carmen on isik kes teegeleb just!ga ja hojab seda korras käest!
Pidage meeles , et just tänu portaali just!top 40 suhtlusportaal!“

???????????

Oma saiti kirjeldab ta nii:

“www.thefame.pri.ee portaal avati ametlikult 10. Märts 2009 , ning loomis-idee oli tuua kasutajateni midagu uut , kuna igal pool on “Rate Kloon“-id siis otsustasime , et siia seda ei tule , vaid see on ajaveetmis / suhtlusportaal nii noortematele kui ka vanematele.”

Oot, oot, oot, oot. See tuleb kuidagi tuttav ette. Jah, eelmisel portaalil oli ju täpselt sama tekst. Ma ei tea, kumb jobu teise pealt maha viksis, aga igatahes üks ei suvatsenud isegi oma portaali tutvustust ise välja mõelda.

Esikoha annab The Fame‘le selle õõvastav kujundus, mis lugemiseks eeldab vististi NVD-d.

Portaalil tasub igatahes silma peal hoida, kuna esilehel lubab tavid juba peagi “uuentusi”.

Ma ei mõtle siinkohal tsensuuri või muud sorti riigipoolset piiramist. Pigem seda, kuidas ajakirjandus ise ennast piirama peaks. President Ilves on juba varem öelnud – ja tegi seda ka uuesti-, et Eesti ajakirjandus imeb.

Eesti ajakirjanduse kvaliteet on viimastel aastatel kõvasti alla käinud. Inimestel on küll õigus saada teada kõigest, aga kas inimesed ka vajavad ja tahavad kõigest teada saada? Kas ma tahan teada, et David Beckhami haarati genitaalidest või kui palju maksis Evelin Ilvese uus naeratus?

Muidugi võib öelda, et seesuguseid “uudiseid” saab ignoreerida ja keskenduda tähtsamale. Aga olukorras, kus isegi Postimees muutub kiiremini kollaseks, kui David Hasselhoff kaotas oma eneseväärikuse, siis paraku on väga raske isegi seal seda olulist välja sorteerida.

President ütles oma kõnes:

“Aga sõnavabadusel on mingi mõte vaid juhul, kui sõnadel on mõju. Demokraatia on ohus ka siis, kui demos ehk rahvas ajakirjanduse sõnu ei kuula ega kuule; kui ajakirjanike öeldut peetakse triviaalseks või irrelevantseks või meelelahutuseks, sest olulistest küsimustest ei kirjutata.”

Mis on täiesti tõsi. Kui ajakirjandus pidevalt kirjutab kas midagi täiesti mõttetut, otsib tühjast kohast skandaali või mõtleb üldsegi asjaolusid välja, siis paraku paneb see kahtlema ka kõikide teiste uudisnuppude usaldusväärsuses. Eestis on meelelahutusväljaandeid piisavalt, aga ülevaatlikke uudiseportaale jääb üha vähemaks. Igal asjal on oma koht ning metroseksuaalsuperstaaridest võivad kirjutada õhtulehed ja elu kahekümne neljad. Paraku jõuavad viimasel ajal sellised uudised üha enam ka Postimehe online-väljaande esilehele, mis järk-järgult tapavad selle mainet kui kvaliteetajakirjandusest.

Tõsi, kui eestlaste lemmiksaade on Võsareporter, siis võib eeldada, et seesugused uudised meediatarbijale peale lähevadki. Kindlasti kardab ka Postimees oma online-väljaande külastatavuse pärast. Võimalus oleks aga ka Postimees.ee lugemise tasuliseks tegemine.

Ka president küsib:

“Kui palju on Eestis neid inimesi, kes oleksid valmis maksma näiteks 100 või 200 krooni, 10 või 20 eurot kuus ühe lehe eest, kus kvaliteet on garanteeritud ja garandiks on peatoimetaja?”

Kardan, et ülemäära palju neid ei pruugi olla. Aga võib-olla siiski piisavalt, mistõttu võiks sellist varianti isegi kaaluda.

Ehk piisaks ka vaid suuremast ajakirjanikepoolsest kontrollist. Tuleks hoiduda odavast populismist ning keskenduda olulisele: inimeste informeerimisele. Arvan, et Eestis on piisavalt inimesi, kes eelistaksid kvaliteetset ajakirjandust.

Iga vähegi edukas välismaine projekt toob paratamatult kaasa ka Eestimaise koopia. Selles ei pruugi olevat midagi halba, kui kodumaisest variandist ka kasu on. Näiteks on alati parem teistega suhelda eestikeelses foorumis.

Niisamuti on ka twitteril eestimaised kloone: twest ja bizi. Tegemist on põhimõtteliselt copy-paste versioonidega twitterist. Kui jätta kõrvale fakt, et twitter on suurim bullshit, mida inimaju on välja mõtelnud alates AquaSkipperist, ning planeetide soodsa asetuse tõttu tekib tõesti tahtmine oma tegevusest teistele säutsuda, tekib küsimus, miks ma ei võiks seda teha siis juba originaalis, vaid peaksin tegema koopias. Eriti veel, kui koopial pole tegelikult mitte mingit eelist originaali üle. Isegi slõuganid on vaid ingliskeelest maakeelde tõlgitud. Seega pole loojad oma ajusid just kuigi palju pingutanud.

Ma võin ka twitteris eesti keeles säutsuda ja seda võivad lugeda Eesti inimesed. Seega on kodumaised “twitterid” tegelikult täiesti üleliigsed.

Twitteri pointlessness’i on õnneks tunnistanud ka teised isikud.

Update 27.1.2010

Okei, tahtsin ikkagi asja natuke lähemalt ka uurida. Jälgige mängu: http://twitter.com/1erki